Tõenäolisuse mäng

Kas oled kunagi mõtisklenud erinevate tõenäolisuste üle? Näiteks kui suur šanss oli sellel, et sa just seal suvalises kohas enda uue silmarõõmuga kohtusid? Või et su telefon just selle ainukese terve nurgaga vastu maad kukkus? Aga kui suur tõenäolisus on sellel, et sa üldse sündisid enda peresse sellisena nagu sa oled?

Leidsin visual.ly lehelt ühe ägeda arvutuse Sinu eksisteerimise tõenäolisuse kohta.
NB!!! Sellest on välja jäetud erinevad kosmilised ja füüsikalised parameetrid – Maa kaugus päikesest (liiga kuum lähemal, liiga külm kaugemal), Kuu tekkimine (arvatakse, et ilma selleta poleks elu maal tekkinud), Päikese omadused (tähed võivad üsna vägivaldselt plahavatada, või teiselt poolt, üldse mitte sooja anda…), gravitatsiooni tugevus jms loodusseaduste konstandid. Kui mõni neist parameetritest oleks kasvõi natukene erinev, oleks elu kas võimatu või midagi hoopis muud praegusest olukorrast. Seega tegelikult on see number veelgi väiksem kui selle graafiku lõpus!

What Are The Odds?

Tõenäolisuse mäng

North Face toodab sünteetilisest ämblikusiidist talvejopesid

Rõivatootja North Face tuleb üsna pea Jaapani turule erilise “high-tech” parkaga – selle põhikiu moodustab bakteritega toodetud valk nimega fibroiin.

silk

Fibroiin on ämblikusiidi struktuurvalk, mis annab sellele erilise kombinatsiooni tugevusest ja elastusest, olles samal ajal väga vastupidav. Nimelt on erinevate ämblike siidi uurides selgunud, et see on umbes 3-10 korda vastupidavam kui Nylon või Kevlar ning 5 korda tugevam kui teras. Lisaks on siidi kiu läbimõõt väga väike. Kahjuks aga on ämblikusiidist väga raske ja kulukas toota tekstiilitoodeid. Siinkohal tuli North Facele appi sünteetiline bioloogia ning biomaterjalide firma Spiber Jaapanist. Spiber on väidetavalt üle viie aasta uurinud selle siidi geneetikat erinevates ämblikuliikides ning nüüdseks suudavad nad rekombinantsete bakterite abil fibroiini (siidi struktuurvalku) toota. Tõenäoliselt kaeti toodetav kiud hiljem mingi sünteetilise kattermaterjaliga (mis kaitseks selle kulumist), kuid arvatavasti selle kohta infot ei anta…

Spiberi väitel oli arendustöö väga kulukas ja keeruline, kuid pikas plaanis on see vajalik samm. Nimelt vajab paljude sünteetiliste rõivakiudude (Nylon, polüester jne) tootmine naftat. Seega, võttes võimalikult kiiresti kasutusele alternatiivid, on võimalik märkimisväärselt vähendada rõivatootmisest tulenevaid kasvuhoonegaase ning energiakulu. Lisaks, nagu näitab ämblikusiid, on materjalid loodusest tihtipeale paremate omadustega kui inimeste leiutatud!

Väike promoklipp tootmisest ja parkast endast:

North Face toodab sünteetilisest ämblikusiidist talvejopesid

Igavene elu tänu tehiskehale ja -intelligentsile?

Üks Ameerika iduettevõte on võtnud endale üsna suure ambitsiooni – “hauataguse” elu taasleiutamine! Nende eesmärgiks on järgmise 30 aasta jooksul saada hakkama inimteadvuse ülekandmisega tehiskehasse!!! Nimelt pakuvad nad välja, et peale inimese surma on võimalik inimene sisuliselt uude kehasse üle kanda. Kasutades tehisintellekti ja nanotehnoloogiat, plaanivad nad salvestada kogu kehas leiduva info – kõnemaneerist ja käitumismustritest kuni mõteteni välja! Kõik need andmed pannakse kokku tehiskehasse, mis sisaldab muuhulgas lahkunud inimese aju.

robot

Firma asutaja väitel on neil plaanis koguda klientidelt kõiksugust käitumuslikku infot erinevate seadmete kaudu (nagu näiteks nanotehnoloogiasse integreeritud tehisintellekt, mis sinu kehas ringi ujub!!!) mitmete aastate vältel enne nende surma. Peale surma külmutavad nad kliendi aju (kasutades krüoonika meetodeid) ning seejärel (kui tehnoloogia on piisavalt kaugele arenenud…) siirdavad selle tehiskehasse. Tehiskeha allub aju kontrollile ajulainete mõõtmise kaudu. Samuti loodavad nad kloonimist  ja nanotehnoloogiat kasutades selle aju rakke jooksvalt uuendada, et see vananedes rivist välja ei hakkaks minema…

Loomulikult on neil tänase seisuga tohutult takistusi selle projekti täideviimisel:
1. Organite kloonimine ja/või taastamine on väga keeruline. Isegi kui nad aju parandatud või kloonitud saavad, siis pole sel võrreldes originaaliga samu ühendusi närvide vahel (sest sünapside teke on tõenäoliselt lisaks geneetikale väga palju seotud ka isendi keskkonna ja käitumisega). Ja hetkel on teadlaste arvamus, et just see lõputute sünapside muster on see, mis teeb meist selle, kes me oleme.
2. Ajus on sünapse rohkem kui kogu Universumis tähti – seega kogu selle info kaardistamine on hetkel pehmelt öeldes võimatu.
3. Tehisintellekt. Olgugi, et see on hetkel väga-väga äge ja popp teema, siis tegelikult oleme me ikka väga kaugel õigest tehisintellektist. Mõned teadlased arvavad üldse, et me ei pruugi mitte kunagi seda valmis saada.
4. Krüoonika. Me suudame asju külmutada, kuid mitte neid uuesti üles sulatada ja tööle panna.
jne…

Eks näis kuidas see projekt kasvab – esimese tootega (mingisugune “tehisintelligentne” äpp) on neil plaanis turule tulla juba enne 2017. aastat.

 

Täiendus : Sattusin eile peale selle blogipostituse kirjutamist vaatama väga põnevat Plekktrummi saadet, kus ajuteadlane Jaan Aru seletab pikalt ja laialt teadvuse suure probleemi lahendamisest. Näiteks tema pakkus (naljatades?), et selleks oleks vaja 130 aastat!
Vaata seda saadet siit : http://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/b27c83aa-8c3c-4500-81f2-a6e7890f25f3/plekktrumm-jaan-aru

Igavene elu tänu tehiskehale ja -intelligentsile?